Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) 10.11-17.11
Eric S. Raymond oma artiklis, või õigem öelda juhendis, kirjeldab häkkeri olemust ja kultuuri.
Eric alustab sellest, et kes see häkker üldse on, ja kes võib ennast nii nimetada.
Paljude inimeste jaoks, eriti kes ei ole eriti IT-ga seotud, häkker ongi kräkker, ehk kuritegija. Eric pöörab sellele erilist tähelepanu, et lugeja oskaks vahet teha, ning kui viimane on huvitatud kräkkimisest, siis see juhend ei aita teda kuidagi.
Paljude inimeste jaoks, eriti kes ei ole eriti IT-ga seotud, häkker ongi kräkker, ehk kuritegija. Eric pöörab sellele erilist tähelepanu, et lugeja oskaks vahet teha, ning kui viimane on huvitatud kräkkimisest, siis see juhend ei aita teda kuidagi.
Artiklist võiks välja lugeda, et häkker on n.ö. intelligentne tipp-programmeerija, keda programmeerimine huvitab palju rohkem, kui ainult raha teenimiseks. Erilist tähelepanu pööratakse just suhtumisele, teadmiste jagamisele, väljandusoskusele ja sellele, milline häkker peab olema. Samuti on toodud ka head ettepanekud, millest alustada, mis hobbid võiksid olla abiks professionaalse arengu teel.
Juhend sobiks pigem nende jaoks, kes on oma tee alguses ja alles valib millega nad soovivad elus tegeleda, keda võib olla huvitab IT ja programmeerimine, kuid ta ei ole veel eriti kursis häkkeri elustiiliga. Eric ise kirjutab, et enamik inimesi näib huvituvat 15. ja 20. eluaasta vahel, ning arvestades artikli stiili ja sõnumit, see juhend on suunatud just noortele, kellel ei ole veel eriti arenenud arusaam heast tavast ja kultuurist. Kindlasti on selliseid lugejaid väga palju ning tõenäoliselt see juhend on neile abiks.
Siin võiks mainida, et viimase tendentsiga, huvi tõuseb ka vanematel inimestel ja tihti need kellel on juba olemas muu haridus hakkavad ümber õppima. Põhjused on tavaliselt ratsionaalsemad, kui noortel ning tõenäoliselt ei teki neil sellist küsimust, kuidas saada häkkeriks ja milline ta peaks olema. Sellistel algajatel ei ole suurt probleemi suhtumisega, ega kultuuriga (loodetavasti), palju aktuaalsem küsimus on põhioskuste saamine, kuna nagu oli artiklis mainitud, et "raamatud ja kursused ei aita", teiseks aega on oluliselt vähem, kui noortel ja iseõppimine ei ole nii effektiivne.
Sellest osas autor annab mitu head soovitust, kuid kindlasti peab lugeja ise päris palju uurima ja otsima vajalikku ja endale sobilikku materjali, õppimisviisi ja motivatsiooni.
Pole oluline, kas soovid häkkeriks saada, või lihtsalt õppida, et omandada uusi oskusi, kõige olulisem selles on motivatsioon. Tegemist on päris keerulise ja pikaajalise protsessiga, mõni peab selleks oma teist ajupoolkera aktiveerima, mis on juba väga keeruline.
Siin võiks mainida, et viimase tendentsiga, huvi tõuseb ka vanematel inimestel ja tihti need kellel on juba olemas muu haridus hakkavad ümber õppima. Põhjused on tavaliselt ratsionaalsemad, kui noortel ning tõenäoliselt ei teki neil sellist küsimust, kuidas saada häkkeriks ja milline ta peaks olema. Sellistel algajatel ei ole suurt probleemi suhtumisega, ega kultuuriga (loodetavasti), palju aktuaalsem küsimus on põhioskuste saamine, kuna nagu oli artiklis mainitud, et "raamatud ja kursused ei aita", teiseks aega on oluliselt vähem, kui noortel ja iseõppimine ei ole nii effektiivne.
Sellest osas autor annab mitu head soovitust, kuid kindlasti peab lugeja ise päris palju uurima ja otsima vajalikku ja endale sobilikku materjali, õppimisviisi ja motivatsiooni.
Pole oluline, kas soovid häkkeriks saada, või lihtsalt õppida, et omandada uusi oskusi, kõige olulisem selles on motivatsioon. Tegemist on päris keerulise ja pikaajalise protsessiga, mõni peab selleks oma teist ajupoolkera aktiveerima, mis on juba väga keeruline.
Comments
Post a Comment