Xenia ITSPEA 2017

Copyleft on üldine meede, kuidas teha takrvara või muud tööd avatuks (kasutajatele kättesaadavaks, kuid mitte tasuta) ning nõuda, et kõik edaspidised muudetud ja täiendatud versioonid jääksid samuti avatud ja kättesaadavad. Copyleft idee on anda kõigile õigust käivitada, kopeerida, muuta tarkvara ning jagada muudetud versioone, kuid mitte lisada piiranguid enda poolt. See annab motivatsiooni programeerijatele täiendada vaba tarkvara. Tänu sellele, eksisteerib nt. selline oluline programm, nagu kompilaator GNU C++. GNU General Public License - ehk üldine avalik litsents vaba tarkvara jaoks, millega autor n.ö. annab tarkvara ühiskonnale, ehk teeb selle lähtekoodi kasutajate kättesaadavaks. See oli esimene GNU litsentsi versioon, kirjutatud Richard Stallmani poolt, ning rakendatakse enamus GNU programmides. Üks kõige populaarsem näide on GNU/Linux. Pooldajad on tavaliselt programmeeijad, kuna see pakub neile tehnilise huvi. Teine põhjus, miks paljud eelistavad GNU programmide kasutam

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus The Case for Copyright Reform on toodud autoriõiguse reformi ettepanekud ning selgitatakse, miks on sellised muudatused vajalikud. Arvan, et toodud ettepanekud on mõistlikud ning pooldan, et praegune autoriõiguse seadus vajab reformi. On tehtud õige ettepanek moraalse õiguse osas ja tööde registreerimise osas.  Autori nimi peab säilima elu lõpuni, see on õige ning selle vastu pole mõtet vastuargumente otsida.  Tööde registreerimine võimaldaks konakteerida autoriga, annaks võimalust realiseerida projekte ning anda "unustatud" töödele teist elu.   Samas, mõned ettepanekud võib olla ei arvesta kõikide osapoolte huve. Siin on mõned mõtted, mis tekkisid raamatut lugedes. Free non-commercial sharing - Isiklikult pooldan failide tasuta jagamist mitte-kommerts eesmärkidena kuna olukord failide jagamise ja torrentide kasutamisega on jõudnud absurdini. Lemmiklaulu tõmbamise eest võib saada üle 1000 euro trahvi, mis ei ol

IT- eriala õppima minnes, oli mul kindel arvamus, et internetis on sel teemal informatsiooni nii palju, et ei peagi eriti vaeva nägema, et midagi kasulikku leida. Õppetöö käigus, selgus et kui vajad spetsiifilist materjali, või mure on hoopis programeerimisloogikaga, siis ei ole see tegelikult nii lihtne. Üldist informatsiooni on piisavalt, aga kuna kogemus puudub, siis seda rakendada veel ei oska. Tekkis vajadus küsida abi teistelt, kellel on rohkem kogemusi antud valdkonnas. Õnneks on internetis palju erinevaid IT-foorume, kust saab IT-inimestelt abi küsida. Minu positiivseks üllatuseks oli see, et IT-community on väga kokkuhoidev. Mul õnnestus tutvuda mitme inimesega (nii foorumitest, kuid ka õpperühma chattist), kes võtsid aega, et väga põhjalikult seletada mulle, kus on koodis viga või et seda konkreetset funktsiooni antud juhul ei saa kasutada ja miks. See muidugi näitab, et inimesed on oma ala fännid, kuid lisaks sellele, nad on valmis ka oma teadmisi jagama, mis on algajate

Lugesin Dr. Pekka Hiimanen retsensiooni teemal Euroopa sotsiaalse arengumudelist ja heaolu tõstmisest meie kiirelt muutuvas maailmas. Retsensioonis on palju häid mõtteid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. Kindlasti ei ole nüüdseks kõik ideed realiseeritud, kuid ma arvan, et meie ühiskond liigub antud suunas. Retsensioonis oli mainitud, et tööandjate poliitika ja süsteem ei soodusta uuendusprojekte või töötajate initsiaatiivi lahendada asju uutmoodi. See teema on aktuaalne ka 2017 aastal eriti suurtes ettevõtetes. Ettevõtete viga seisneb selles, et töötajal on piiratud vastutus ja liigne bürokraatia pidurdab arendust, väikese asja otsustamiseks peab mitu osakonda selles osalema. Suures ettevõttes on väga raske kõike kontrolli all hoida, igat töötajat märgata ja kõik ideed ellu viia. Need, kelle initsiatiiv polnud õigel ajal märgatud, lähevad teisse ettevõttesse panustama. Kui aga ettevõtte on liiga konservatiivne, siis sinna jäävadki need, kellel pole eriti arendust vaja. Nad on nõus o