Copyleft 20.10-27.10
Copyleft on üldine meede, kuidas teha takrvara või muud tööd avatuks (kasutajatele kättesaadavaks, kuid mitte tasuta) ning nõuda, et kõik edaspidised muudetud ja täiendatud versioonid jääksid samuti avatud ja kättesaadavad.
Copyleft idee on anda kõigile õigust käivitada, kopeerida, muuta tarkvara ning jagada muudetud versioone, kuid mitte lisada piiranguid enda poolt.
See annab motivatsiooni programeerijatele täiendada vaba tarkvara. Tänu sellele, eksisteerib nt. selline oluline programm, nagu kompilaator GNU C++.
GNU General Public License - ehk üldine avalik litsents vaba tarkvara jaoks, millega autor n.ö. annab tarkvara ühiskonnale, ehk teeb selle lähtekoodi kasutajate kättesaadavaks. See oli esimene GNU litsentsi versioon, kirjutatud Richard Stallmani poolt, ning rakendatakse enamus GNU programmides. Üks kõige populaarsem näide on GNU/Linux. Pooldajad on tavaliselt programmeeijad, kuna see pakub neile tehnilise huvi. Teine põhjus, miks paljud eelistavad GNU programmide kasutamist on vabadus. Viimasel ajal vabadus ja kontroll on saanud ideefiksiks. Mul endal ei ole midagi vastu, kui keegi jagab või ei jaga oma koodi. Kuid see, et tekivad sellised programmid on pigem postitiivne. Inimestel tekib valik, mida kasutada ja tunda ennast hästi.
GNU Lesser General Public License (LGPL) - LGPL on eelkõike mõeldud virtuaalsete kogude jaoks.Sinna kuuluvad dokumendid, mis ei ole mõeldud iseseisvaks publikatsiooniks, vaid on teiste dokumentide osa. Litsentsi mõtte on lubada sidumist kommerts- või mitte-vaba programmi kogumiga. Antud litsentsi rakendatakse põhimõtteliselt kõigile Linuxi kogudele, kuid seda kasutab nt. ka Mozilla Firefox.
NU Affero General Public License or GNU AGPL - litsents, mis on loodud veebi apide jaoks, et kasutajatel, kes kasutavad muudetud versiooni võrgu kaudu, oleks võimalus saada selle koodi kätte. Tundub, et AGPL litsentsi kasutavad tihti mittetulundusorganisatsioonid (nt. veebikursuste pakkuja edX). Endal tekkis aga selline mulje, et suured tegijad ei poolda AGPL-i ideed. Näiteks, võib tuua Google, kus AGPL litsentsi avatud lähtekoodiga on ettevõtte siseselt keelatud. Põhjuseks, et see säästab arendamise aega ja enamik AGPL -i projekte ei ole ettevõtele tegelikult vajalikud. Chris DiBona - (Google CEO ja open-source guru) väidab, et AGPL- litsentsiga peab olema väga ettevaatlik, kuidas see on väljanedatud.
Copyleft idee on anda kõigile õigust käivitada, kopeerida, muuta tarkvara ning jagada muudetud versioone, kuid mitte lisada piiranguid enda poolt.
See annab motivatsiooni programeerijatele täiendada vaba tarkvara. Tänu sellele, eksisteerib nt. selline oluline programm, nagu kompilaator GNU C++.
GNU General Public License - ehk üldine avalik litsents vaba tarkvara jaoks, millega autor n.ö. annab tarkvara ühiskonnale, ehk teeb selle lähtekoodi kasutajate kättesaadavaks. See oli esimene GNU litsentsi versioon, kirjutatud Richard Stallmani poolt, ning rakendatakse enamus GNU programmides. Üks kõige populaarsem näide on GNU/Linux. Pooldajad on tavaliselt programmeeijad, kuna see pakub neile tehnilise huvi. Teine põhjus, miks paljud eelistavad GNU programmide kasutamist on vabadus. Viimasel ajal vabadus ja kontroll on saanud ideefiksiks. Mul endal ei ole midagi vastu, kui keegi jagab või ei jaga oma koodi. Kuid see, et tekivad sellised programmid on pigem postitiivne. Inimestel tekib valik, mida kasutada ja tunda ennast hästi.
GNU Lesser General Public License (LGPL) - LGPL on eelkõike mõeldud virtuaalsete kogude jaoks.Sinna kuuluvad dokumendid, mis ei ole mõeldud iseseisvaks publikatsiooniks, vaid on teiste dokumentide osa. Litsentsi mõtte on lubada sidumist kommerts- või mitte-vaba programmi kogumiga. Antud litsentsi rakendatakse põhimõtteliselt kõigile Linuxi kogudele, kuid seda kasutab nt. ka Mozilla Firefox.
NU Affero General Public License or GNU AGPL - litsents, mis on loodud veebi apide jaoks, et kasutajatel, kes kasutavad muudetud versiooni võrgu kaudu, oleks võimalus saada selle koodi kätte. Tundub, et AGPL litsentsi kasutavad tihti mittetulundusorganisatsioonid (nt. veebikursuste pakkuja edX). Endal tekkis aga selline mulje, et suured tegijad ei poolda AGPL-i ideed. Näiteks, võib tuua Google, kus AGPL litsentsi avatud lähtekoodiga on ettevõtte siseselt keelatud. Põhjuseks, et see säästab arendamise aega ja enamik AGPL -i projekte ei ole ettevõtele tegelikult vajalikud. Chris DiBona - (Google CEO ja open-source guru) väidab, et AGPL- litsentsiga peab olema väga ettevaatlik, kuidas see on väljanedatud.
Allikad: https://www.theregister.co.uk/2011/03/31/google_on_open_source_licenses/
Comments
Post a Comment