Challenges of the global information society 29.09 - 06.10
Lugesin Dr. Pekka Hiimanen retsensiooni teemal Euroopa sotsiaalse arengumudelist ja heaolu tõstmisest meie kiirelt muutuvas maailmas. Retsensioonis on palju häid mõtteid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. Kindlasti ei ole nüüdseks kõik ideed realiseeritud, kuid ma arvan, et meie ühiskond liigub antud suunas.
Retsensioonis oli mainitud, et tööandjate poliitika ja süsteem ei soodusta uuendusprojekte või töötajate initsiaatiivi lahendada asju uutmoodi. See teema on aktuaalne ka 2017 aastal eriti suurtes ettevõtetes. Ettevõtete viga seisneb selles, et töötajal on piiratud vastutus ja liigne bürokraatia pidurdab arendust, väikese asja otsustamiseks peab mitu osakonda selles osalema. Suures ettevõttes on väga raske kõike kontrolli all hoida, igat töötajat märgata ja kõik ideed ellu viia. Need, kelle initsiatiiv polnud õigel ajal märgatud, lähevad teisse ettevõttesse panustama. Kui aga ettevõtte on liiga konservatiivne, siis sinna jäävadki need, kellel pole eriti arendust vaja. Nad on nõus oma tööd tegema, mitte rohkem. Selliseid ettevõtteid on ka Eesti väga palju. Targemad teevad siseveebi või foorumi, kus saab ideid jagada.
Oluline osa retsensioonist puudutab inimväärtuslikku arengut ehk sotsiaalset, vaimset, füüsilist ja kultuurilist tasakaalu. Teema on väga aktuaalne ka praegu. Inimesed tõepoolest töötavad rohkem, liiguvad vähem, mille pärast kannatab nende isiklik elu ehk perekond ja enamasti lapsed. Võimalikuks lahenduseks oli toodud projektidel põhinev töö ja paindlik tööaeg. Selle kohta võib öelda, et võrreldes 2004. aastaga on tõepoolest suur progress tehtud kaugtöö "integreerimisega" meie ellu. See puudutab pigem IT-inimesi, kuigi ma arvan, et see aeg, millal telemarketing saaks kodust tööd teha ei ole ka väga kaugel. Tänapäeva noored hindavad paindlikkust, nende suhtumine ja mõtlemine on muutunud ja paljudele ei sobi kontoritöö kindlatel aegadel. See ka kodust töötamine aitab säilitada vaimset tasakaalu sõltub ka inimesest väga palju. Selge on see, et kõigile antud lahendus ei sobi, samuti nagu projektitöö, mis kõlab väga ebastabiilselt. Mõned tööandjad korraldavad ka lapsepäevi, millal saabki tulla kontorisse oma lapsega. Ma ise ei ole kunagi selles osalenud, kuigi see idee tundub väga tore. Teiseks, saab teha ka ettevõtte üritusi, kuhu tuleb töötaja oma perega. Arusaadav, et see on suurem investeering, kuid usun et paljude perede jaoks see toob positiivseid momente. Abikaasa saaks sinu kolleegidega tuttavaks, võib olla saab rohkem teada sinu tööst ja kui enne peres ei ole töö teemal eriti suhelnud, siis võibki tekkida pluss üks teema juurde.
Mis puudutab aktiivset eluviisi, siis see teema tekitab vastakaid tundeid. Uuendused on pigem suunatud sellele, et inimene liiguks võimalikult vähem. Ühelt poolt püütakse igapäevaelu lihtsustada, et inimene saaks oma aega planeerida, interneti- ja mobiilipangad, e-toidupoed, peaaegu iga ettevõtte pakub võimalust sõlmida lepingut interneti teel. See kõik tehakse, et inimene saaks oma aega plaanerida ja kasutada seda väärtuslikumate tegevuste jaoks. Tihti aga see "väärtuslik tegevus" on videote vaatamine, mängud, internetis surfamine ja see kõik on minu meelest hullemaks läinud võrreldes 2004. aastaga. Eestis propageeritakse tervislikku eluviisi päris palju, igas pargis on sportimiseks lihtsad trenazöörid, palju jooksuüritusi, meil on tõesti tunduvalt vähem suitsetajaid. Samas, meelelahutus on kallis ning kui soovid perega aktiivselt aega veeta, olgu see on ronimine või veekeskus, siis selleks on ikka päris märkimisväärset summat vaja. Paljudel peredel on lihtsam ja odavam osta lapsele tahvelarvuti.
Vaatamata sellele, et viimane osa tundub päris masendav, usun et enamus inimesi leiavad kompromissi ning kasutavad arvuteid pigem elu lihtsustamiseks mitte kõige asendamiseks, sest halvimal juhul võib juhtuda, et tulevikus on meil veelgi suurem sotsiaalne erinevus, kui seda on täna.
Retsensioonis oli mainitud, et tööandjate poliitika ja süsteem ei soodusta uuendusprojekte või töötajate initsiaatiivi lahendada asju uutmoodi. See teema on aktuaalne ka 2017 aastal eriti suurtes ettevõtetes. Ettevõtete viga seisneb selles, et töötajal on piiratud vastutus ja liigne bürokraatia pidurdab arendust, väikese asja otsustamiseks peab mitu osakonda selles osalema. Suures ettevõttes on väga raske kõike kontrolli all hoida, igat töötajat märgata ja kõik ideed ellu viia. Need, kelle initsiatiiv polnud õigel ajal märgatud, lähevad teisse ettevõttesse panustama. Kui aga ettevõtte on liiga konservatiivne, siis sinna jäävadki need, kellel pole eriti arendust vaja. Nad on nõus oma tööd tegema, mitte rohkem. Selliseid ettevõtteid on ka Eesti väga palju. Targemad teevad siseveebi või foorumi, kus saab ideid jagada.
Oluline osa retsensioonist puudutab inimväärtuslikku arengut ehk sotsiaalset, vaimset, füüsilist ja kultuurilist tasakaalu. Teema on väga aktuaalne ka praegu. Inimesed tõepoolest töötavad rohkem, liiguvad vähem, mille pärast kannatab nende isiklik elu ehk perekond ja enamasti lapsed. Võimalikuks lahenduseks oli toodud projektidel põhinev töö ja paindlik tööaeg. Selle kohta võib öelda, et võrreldes 2004. aastaga on tõepoolest suur progress tehtud kaugtöö "integreerimisega" meie ellu. See puudutab pigem IT-inimesi, kuigi ma arvan, et see aeg, millal telemarketing saaks kodust tööd teha ei ole ka väga kaugel. Tänapäeva noored hindavad paindlikkust, nende suhtumine ja mõtlemine on muutunud ja paljudele ei sobi kontoritöö kindlatel aegadel. See ka kodust töötamine aitab säilitada vaimset tasakaalu sõltub ka inimesest väga palju. Selge on see, et kõigile antud lahendus ei sobi, samuti nagu projektitöö, mis kõlab väga ebastabiilselt. Mõned tööandjad korraldavad ka lapsepäevi, millal saabki tulla kontorisse oma lapsega. Ma ise ei ole kunagi selles osalenud, kuigi see idee tundub väga tore. Teiseks, saab teha ka ettevõtte üritusi, kuhu tuleb töötaja oma perega. Arusaadav, et see on suurem investeering, kuid usun et paljude perede jaoks see toob positiivseid momente. Abikaasa saaks sinu kolleegidega tuttavaks, võib olla saab rohkem teada sinu tööst ja kui enne peres ei ole töö teemal eriti suhelnud, siis võibki tekkida pluss üks teema juurde.
Mis puudutab aktiivset eluviisi, siis see teema tekitab vastakaid tundeid. Uuendused on pigem suunatud sellele, et inimene liiguks võimalikult vähem. Ühelt poolt püütakse igapäevaelu lihtsustada, et inimene saaks oma aega planeerida, interneti- ja mobiilipangad, e-toidupoed, peaaegu iga ettevõtte pakub võimalust sõlmida lepingut interneti teel. See kõik tehakse, et inimene saaks oma aega plaanerida ja kasutada seda väärtuslikumate tegevuste jaoks. Tihti aga see "väärtuslik tegevus" on videote vaatamine, mängud, internetis surfamine ja see kõik on minu meelest hullemaks läinud võrreldes 2004. aastaga. Eestis propageeritakse tervislikku eluviisi päris palju, igas pargis on sportimiseks lihtsad trenazöörid, palju jooksuüritusi, meil on tõesti tunduvalt vähem suitsetajaid. Samas, meelelahutus on kallis ning kui soovid perega aktiivselt aega veeta, olgu see on ronimine või veekeskus, siis selleks on ikka päris märkimisväärset summat vaja. Paljudel peredel on lihtsam ja odavam osta lapsele tahvelarvuti.
Vaatamata sellele, et viimane osa tundub päris masendav, usun et enamus inimesi leiavad kompromissi ning kasutavad arvuteid pigem elu lihtsustamiseks mitte kõige asendamiseks, sest halvimal juhul võib juhtuda, et tulevikus on meil veelgi suurem sotsiaalne erinevus, kui seda on täna.
Comments
Post a Comment