The case for copyright reform 13.10-20.10

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus The Case for Copyright Reform on toodud autoriõiguse reformi ettepanekud ning selgitatakse, miks on sellised muudatused vajalikud.

Arvan, et toodud ettepanekud on mõistlikud ning pooldan, et praegune autoriõiguse seadus vajab reformi. On tehtud õige ettepanek moraalse õiguse osas ja tööde registreerimise osas. 

Autori nimi peab säilima elu lõpuni, see on õige ning selle vastu pole mõtet vastuargumente otsida. 

Tööde registreerimine võimaldaks konakteerida autoriga, annaks võimalust realiseerida projekte ning anda "unustatud" töödele teist elu.  

Samas, mõned ettepanekud võib olla ei arvesta kõikide osapoolte huve. Siin on mõned mõtted, mis tekkisid raamatut lugedes.

Free non-commercial sharing - Isiklikult pooldan failide tasuta jagamist mitte-kommerts eesmärkidena kuna olukord failide jagamise ja torrentide kasutamisega on jõudnud absurdini. Lemmiklaulu tõmbamise eest võib saada üle 1000 euro trahvi, mis ei ole üldse propotrsioonis "kuriteoga". Kui me räägime nt. operatsioonisüsteemide ja tarkvara hindadest, siis need on samuti päris kõrged eraisiku jaoks. Samas ilma operatsioonisüsteemita pole võimalik arvuti kasutada. Kõik see soodustab piraatversioonide kasutamist ja "must" internetiturg kasvab.  Raske öelda, kas see ettepanek realiseerub, tõenäoliselt suured organisatsioonid teevad kõik võimaliku, et seda ei juhtuks, muidu kaotavad nad liiga palju raha. Mida kindlasti peab tegema, on korrigeerida, ehk piirata hindu ja trahvide summasid.

20 Years Of Commercial Monopoly - Praegu kehtib 70-aastane autoriõiguse kaitse, pärast autori surma, mis kokku teeb umbes 100-150 aastat alates töö avaldamise kuupäevast. Probleemiks on saanud see, et meie kiiresti arenevas maailmas antud piirang pigem aeglustab innovatsioone ja edasiarengut, kuna pole võimalik tööd kasutada uueks projektiks ega kaasata investorit sellist projekti toetama. Olen täiesti nõus, et praegune kaitseperiood on liiga pikk. Ühelt poolt võiks pakkuda, et autoriõiguse kaitse kestaks kuni autori surmani, kuid see võib saada kuritegude põhjuseks ning ohustab autori elu. Tõepoolest on raske määrata kestvusaega kõikide tehingute jaoks ning ideaalis peab lähenema indviduaalselt. 20 aastat on minu meelest õigustatud periood, kuid peab jääma ka õigus seda perioodi pikendada (nt. kui töö hakkas tooma reaalse tulu hiljem).

Mis puudutab DRM ettepanekut, siis minu meelest see piirab inimeste vabadust kasutada asju, mille eest nad on raha maksnud. Selleks, et vältida olukorda, kus iga organisatsioon mõtleb ise oma süsteemi välja, peab looma ühe ja mõisliku standardi, mis kaitseks ebaseadusliku kommertstegevuse vastu, kuid samas ei piiraks eraisikut. Senini, kuni sellist standardit loodud ei ole, peab lähtuma olemasolevatest seadustest ning DRMi keelata.